Kas klient on alati kuningas?
Ehitise ehitamine on keeruline, pikaajaline ja paljude osapooltega protsess, kus kohtuvad tellija, kohalik omavalituse üksus, projekteerija, omaniku järelevalve, ehitaja jne. Kehtima hakkav ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 4 defineerib ehitamist kui ehitise püstitamist, rajamist, paigaldamist, lammutamist ja muu ehitisega seonduvat tegevust, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.
Loomulikult on enne ehitustegevuse algust tellijal vaja selgeks teha, mida on vaja ehitada (mõtlen siin nii projekteerimist kui ehitamist tervikprotsessina), kaua selleks aega planeerida ja mis kulusid see endaga kaasa toob.
Tahame seda endale tunnistada või mitte, kuid tellija on ehitise juures kõige olulisem isik. Just tellija määrab, kuhu, milline ja millal ehitis tuleb.
Kohalik omavalitsus sätestab oma tingimused, arhitekt annab hoonele välimuse, insener tagab püsivuse, ehitaja realiseerib idee ning omanikujärelevalve hoiab ehituslike nõuete järgimisel silma peal.
Kõiki neid osapooli palkab, koordineerib ja suunab tellija, kellele püüavad osapooled tihti selgeks teha, et professionaalid kui pädevad isikud teavad täpsemini mida on vaja teha ja sellepärast istugu tellija vaikselt nurgas. On ehitatud ennegi ja küll juba asjamehed teavad mida ja kuidas teha. Pärast tekivad tellijal aga vaidlused kohaliku omavalitsuse ja naabritega. Näiteks on naaberkinnistu valgust ja vaadet varjatud, head tava, ehitusõigust ja naabrite huve järgimata jäetud. Uus ehitusseadustik toob kaasa asjatundlikkuse ja pädevuse küsimuse, mida tellijal on üksi raske hinnata ja kontrollida nii projekteerimise kui ehitise püstitamise protsessis.
Kas ikka on nii ja kas kõik need asjatundlikud isikud ka tellija huvide eest tegelikkuses väljas on? Keda usaldada? Kuidas oma huvid maksma panna? See on tellija jaoks praktikas suur väljakutse. Projekteerimise- ja ehitusprotsessis osalejad unustavad tihti, et just tellija on see, kes otsustab kes-, millises summas-, millal-, kuhu, milise aja jooksul ehitab ning kaua ehitis püsima peab. Poodi minnes me ju ei oota, et pädev müüja määrab, millist vorsti süüa tahame.
Selleks, et sellisesse olukorda mitte sattuda, tuleb leida sõltumatu kolmas pool, kes seisaks just tellija huvide eest, aidates koostada lähteülesannet, sõlmides tellija nimel tellijale soodsaid lepinguid, ohjates projekteerijaid ja ehitajaid, kaitstes tellija huve kohalikus omavalitsuses ja nõudes omanikujärelevalvelt tegelikku nõuete kontrolli ning oleks pädev nii võla- kui ehitusõiguses. Pärast kaklust on ebaefektiivne rusikatega vehelda. Keegi võiks tellija huvides silma peal hoida, et luik, haug ja vähk head tava järgiksid ning vankrit tellijale soovitud suunas veaksid.
